Mil anos atrás, nos tempos das pedras de sacrifício Aegu tuhat tagasi ohvrikivide aal A floresta, que era vasta e governava a terra mets see oli üüratu ja valitses maad Sua totalidade era ilimitada e fogo em nossos olhos ta kõiksus oli piiritu ja meie silmis tuli Seu poder, ele era invencível, e seu poder cresceu ta võim, see oli võitmatu, ja kasvas vägi
Todos tinham ouvido falar de nós Kõik olid meist kuulnud Mas poucas vezes foram vistos kuid harva meid näind As canções foram cantadas sobre nós Meist laule oli lauldud Antigas cinzentas, parentes da floresta va hall, see metsahõim
Mantemos o poder e a força Meite käes on vägi ja võim
O ferreiro forjou uma espada, trabalharam até de madrugada Sepp see tagus külas mõõka, rassis koiduni Levantou a lâmina para o céu, e passou em seu poder tõstis tera taevasse, ja kandus vägi Forjou-a no fogo, e sua força foi crescendo Tagus tulist edasi ja jõud see aina keris Disse com orgulho que o sangue dos lobos corre em suas veias uhkelt sõnas, et ses voolab hundi veri
Sabíamos a quem cuidar Teadsime, keda hoida E eles cuidaram de nós ja nemad hoidsid meid Juntos, tinham o poder Koos oli meis väge Juntos, tiveram a força Koos oli meil võim