Üks sõna see põleb me keelel
Kui elu teeb südame täis
See sõna on hüva me meelest
Hällist hauani kaasas meil käib
Sel sõnal on kodune kõla
Tal saba ja sarved ja pää
Ütled kurat ja sirguvad õlad
Ja tuju on korraga hää

Las olla see sõna küll kare
Kus naljaga pooleks on raev
Ses sõnas on parresed tared
Isaisade veri ja vaev
Sel sõnal on kodune kõla
Tal saba ja sarved ja pää
Ütled kurat ja sirguvad õlad
Ja tuju on korraga hää

See sõna kord vaigistab mure
Kord sulatab südamest jää
Selle sõnaga huulil ma suren
See sõna mu meelest on hää
See sõna veel pärast mind kõlab
Ja kauaks veel kõlama jääb
Ainult kurat võib maksta need võlad
Mis Maarjamaal maksmata jäänd