Kannatuse katkemine tuleb õhtul hilja,
Siis kui oled küllalt söönud päeva mürgist vilja,
Kui kõik paha, mis on ühel päeval üldse anda
Kuhjub nii, et veri väsib ega jõua kanda
Laiemale seda taaka mööda hingevälju,
Mõnda kohta kuhjub kurjust päratumalt palju,
Kannatuse katkemist ei väldi siisap keegi,
Mitte mingi asja pääle vevalt vaim ei leebi,
Alles siis kui kõu on käinud, kes siis jäänud ellu,
Puhtamana, paremana tõuseb uude ellu