Uppunud loomade varjupaik
Kõngenud lojuste kohtumispaik
Teiselpool piiri
Teiselpool vett!

Õnneks ei saja!

Rohelist nahka ja karvutut keha
Näha võib arvutult, palju ja armutult
Kottidest välja on murdnud end nad
Kivid kõik jalgadelt heitnud
Üksteise järel
Üksteise eest
Kuiva kallast nad otsivad
Istuvad kõrvuti, pead on neil norus
Sabad on sorus ja silmad ei näe!

Õnneks ei saja!
Uppunud loomad!
Õnneks ei saja!
Uppunud loomade varjupaik!
Õnneks ei saja!

Luusivad ringi kõrkjate vahel
Seal on neil parem
Sest seal on neil parem!
Ja süda on kergem, kui nemad on seal
Parem on seal, lihtsam, kui on seal!

Õnneks ei saja!